Torment

Originaalpealkiri: Torment (Langenud #2)

Autor: Lauren Kate

Välja antud: 14. juuni 2011

Lisa: Goodreads

Osta: Amazon | Book Depository

Hell on earth.

That’s what it’s like for Luce to be apart from her fallen angel boyfriend, Daniel.
It took them an eternity to find one another, but now he has told her he must go away. Just long enough to hunt down the Outcasts—immortals who want to kill Luce. Daniel hides Luce at Shoreline, a school on the rocky California coast with unusually gifted students: Nephilim, the offspring of fallen angels and humans.

At Shoreline, Luce learns what the Shadows are, and how she can use them as windows to her previous lives. Yet the more Luce learns, the more she suspects that Daniel hasn’t told her everything. He’s hiding something—something dangerous.
What if Daniel’s version of the past isn’t actually true? What if Luce is really meant to be with someone else?

Hea põhjus, miks peaksin kõik oma reviewd võimalikult kiiresti pärast raamatu lugemist kirjutama: ma ei mäleta hiljem eriti midagi, eriti arvestades seda, kui palju raamatuid ma loen. Hmh, ma tean, et ma ei olnud selle raamatuga kohe kuidagi rahul, kõik oli kuidagi puudulik: armastusliinid polnud päris paigas ning oli üks väga nõme armukolmnurk, mis minu arvates oli täiesti absurdselt naljakas; peakangelanna on lõputu viriseja, kes hõljub pilvedes ja ei mõtle kunagi ratsionaalselt, salapära, tee raamatu kulminatsioonini – kõigest jäi vajaka. Aga see polnud ju täielik katastroof? Või oli?

Mulle meeldivad Daniel, Cam ja Arriane. Isegi Luce meeldib. Vähemalt mõnikord. Selles raamatus (ja ka kolmandas) sai Luce’ist väga tüütu tegelane – kõik, mida Daniel tema heaks teha püüdis, kõik, mida ta palus Luce’il teha, et teda kaitsta – Lucinda tegi kõik risti-vastupidi ja käitus nagu ärahellitatud laps. Ta tahab kõigest väest olla otsustajate seas, kuid ta ei suuda ühtegi mõistlikku otsust teha. Ta tahab, et teda koheldakse kui täiskasvanut, kui ta seda ilmselgelt ei ole.

Sarja teises osas oli Luce sunnitud alustama õpinguid teises koolis, samal ajal kui Daniel püüdis kõiki päästa. Luce oli olukorra pärast endast väljas. Ainus, mis kogu selle situatsiooni juures hea oli, oli teiste inglite kohalolu Lucinda koolis ja tema kõrval, seega ei pidanud tüdruk katsumusi üksi läbima. Lahe oli, et ta sai õppida erinevaid aineid, mis talle ellujäämiseks kasulikud on. Luce avastas Announcerid (ma ei kujuta ette, kuidas seda eestikeelses versioonis tõlgitakse, seega jätan praegu ingliskeelse variandi) ja otsis ka ise vastuseid, kuid kui minult küsida, siis kaevas ta vaid iseendale auku, kuhu hiljem kenasti sisse potsatada.

Daniel oli sunnitud Camiga koostööd tegema ja Luce’ist eemale hoidma, kuid ta ei suutnud kooli territooriumilt täielikult eemale hoida, et Lucindat näha ja tüdrukuga rääkida. Olukord jättis ukse valla teisele poisile – Miles’ile. Kogu selle sasipuntra ajal leidis Luce ennast kahtlemas tema ja Danieli saatuses ning tundus, et kõik läheb iga hetkega aina hullemaks.

See polnud kõige kohutavam raamat sarjas, kuid polnud ka nii hea kui esimene – peamiselt just Luce’i lapsiku käitumise pärast. Olid ka mõned ühelauselised huumorikillud, mis mind valjult naerma panid ning teos polnud iseenesest ka igav, võib-olla lihtsalt liiga lapselik minu maitse jaoks.

Hinne: 2/5.

Katkendeid:

“People like me. I’m a Nephilim. N-E-P-H-I-L-I-M. That means anything with angel in its DNA. Mortals, immortals, transeternals. We try not to discriminate.“

“Shouldn’t the singular be, you know, nephil, like cherub from cherubium and seraph from seraphim?“

“Seriously? Would you want to be called a nephil?“

“I don’t want you to be anyone other than who you are.“

“Make those Announcers your bitches. You know you want to.“

“Save it. You can put it on the fist sandwich I’m about to serve you.“

He had failed her. He had failed.

Lugemisjärjekord:

1. “Langenud“
2. “Torment“
3. “Passion“
4. “Rapture“