The Hunger Games

To read in English, click on 'Read more'

Käisin eile kinos „Näljemänge“ vaatamas. Olen nii-nii kaua oodanud seda filmi. Juba poolteist aastat. Raamatu kõik osad olid superhead (hästi, viimane võib-olla veidi vähem) ning ma tõesti ei jõua filmi järge ära oodata. Teiste mängude areen on huvitavam ja lahedam – juba sellepärast, kuid ka seepärast, et järjes tutuvtakse uute tegelastega nagu Finnick, Annie ja teised ning nendest oli lausa lust lugeda.

THG („The Hunger Games“) põhineb Suzanne Collinsi samanimelisel triloogial, mille tegevus toimub tulevikus ja loo peategelaseks on Katniss Everdeen (see nimi on üks lahedamaid peakangelanna nimesid, ei ole tavaline ja jääb hästi meelde ning kõlab ka ilusasti), kes elab Panemi 12. ringkonnas. Panem on riik, kus valitsevaks korraks on diktatuur ning Panemis oli kunagi 13. ingkonda. Nüüdseks on alles jäänud 12, sest ringkonnad tõstsid Kapitooliumi (ehk siis pealinn ja valitsus) vastu mässu ning 13. ringkond tehti mässu mahasurumise käigus maatasa. Sellest ajast peale on korraldatud iga-aastaseid näljamänge, mille osalejateks on igast ringkonnast kaks inimest: üks poiss ja üks tüdruk. Noored viiakse Kapitooliumisse, kus neil avaneb võimalus end mõned päevad treenida, neid tehakse ilusaks, nad jagavad intervjuusid, söövad maitsvaid sööke, magavad ja elavad luksuslikes elamutes. Aga.. Kui see nädalakene (tegelikult ma ei mäleta, kui pikka aega nad raamatus Kapitooliumis veetsid, aga vist oli kuskil nädalapikkune aeg) läbi saab ja oma võimeid on demonstreeritud ning toetajaid, sponsoreid kogutud, minnakse areenile. Seal algab sõda laste vahel, kes võitlevad surmani. Mängu mõjutavad mängumeistrid, keda kontrollib Kapitoolium. Mänge kantakse üle igas ringkonnas ja Kapitoolium mõtleb neist kui pidustustest. Areenilt väljub ainult üks – võitja, kes saab au, kuulsuse ja rikkuse osaliseks.

Film oli üsna tõetruu, kõik  tähtsamad stseenid olid linateosesse kaasatud. Ma üritan väga, et mitte spoilereid anda, sest olen lugenud raamatut ja näinud filmi ning raske on end tagasi hoida, sest see lugu hõlmab endas nii palju. Enne raamatute lugemist olin hästi skeptiline, aga võin käsi südamel väita, et ma pole peale „Tappa laulurästast“ ja mõne teose/sarja veel nii head raamatusarja lugenud. See mängib nii inimühiskonna pahedele, plussidele, inimese tunnetele kui ka seiklustele. Isegi neile, kes ei suuda armukolmnurgata raamatut lugeda, on nendegi jaoks tagaplaanil midagi. Suzanne Collins on suutnud jutustada lugu inimkonna julmusest, rääkides seda läbi traagika ja kurbuse, huumori ja sarkasmi. Kui oled raamatuid lugenud, siis olen üpriski kindel, et filmis pettuda ei tule, kuigi tundus, et kohati kiirustati stseenist stseeni, et intensiivne raamatumaterjal tervenist ära katta. Minu puhul on hea ka see, et olen raamatud juba kaua aega tagasi läbi lugenud ning kindlasti, kui oleksin hiljuti uuesti luegnud, oleksin ka veidi rahulolematu, kuid kõiki pisidetaile ei saagi 400leheküljelisest raamatust pooleteisetunnisesse filmi kokku pressida, sest filmi käsikiri on ju tegelikult imepisikene, seega võiks veidi mõistvam olla.

Nii, filmist endast siis natuke. Mind häiris vist kõige rohkem see, et osa oli tehtud nö käsikaamera variandis, kus pilt kõikus ja värises. Võib-olla tundub see tegijatele realistlikum ja tõetruum, aga vaatajal on ebamugav, kui ta ei suuda fokuseerida toimuvat ja pilt käib lihtsalt üles-alla, üles-alla. Pole eriti tore. Üldiselt, nagu juba varem ütlesin, olid kõik tähtsamad momendid vähemal-suuremal määral sees ja mul ei tekkinud kordagi hetke, kus oleks igav olnud. Kui tavavaatajale, kes pole sarja lugenud (kusjuures ma lugesin, et THG eelmüügipileteid on üle maailma müüdud rohkem kui ühelegi teisele filmile, k.a. „Videviku“ filmidele, mis on ju maailmas hoolimata nende üle tehtavast naljast siiski väga populaarsed), oli lõpp arusaamatu ja jäi nagu lahenduseta, siis mulle meeldis see väga. Raamatus me president Snow viimaseid momente pärast võitja koju jõudmist ei näinud, kuid nüüd oli selge, et midagi peab selle võitja suhtes tegema ja Snow ilme näitas seda suurepäraselt. Keegi ei astu Kapitooliumi vastu ja ükski taoline tegu ei jää karistamata..

I like this picture. It describes Katniss as she is,
every adjective, sentence here is about her. She's one
of the best heroines of all times. She's fantastic!

Jennifer Lawrence oli pff.. Mul polegi sõnu. Imeline. Suurepärane. Usutav. Kaunis. Tugev. Raamatus kujutasin Peetat pikemana ette, seepärast on koomiline vaadata, et Josh Hutcherson on Lawrence’iga samapikkune ja kui tüdruk kontsad alla paneb, siis lühemgi. Iseloomult on Josh siiski sajaprotsendiliselt Peeta ja polekski saanud kedagi paremat Peeta Mellarki karakterit kehastama palgata. Liam Hemsworth tuli Gale Hawthorne’i rolliga kenasti toime, sest Gale’ist me esimese raamatu jooksul palju ei kuule, seetõttu kõik stseenid, kus Gale’i nägime, olid hästi välja mängitud. Effie Trinketi, Haymitch, Cinna,  Caesar Flickermani, Seneca Crane, Primrose Everdeen, Snow, Cato ja Rue olid samuti hästi castitud ja kõik olid usutavad ning raamatule truud karakterid.

Ma ei suuda tegelikult midagi öelda enam nii, et ma mingeid tähtsamaid momente ära ei rikukus, seega ma ütlen vaid, et mulle väga meeldis ja isegi, kui te pole raamatuid lugenud, siis soovitan vaatama minna. Film ei kajasta mitte ainult mänge või seda, kui vaene Katnissi ringkond on ja kui rikas ja naeruväärne on Kapitoolium, vaid filmil (ja ka raamatutel) on palju sügavam mõte, mille igaüks peaks iseenda jaoks üles otsima. Tõesti, hea film oli ja ootan huviga, mida põnevat ja uuenduslikku on järgmises filmis. Ja veelkord, Jennifer Lawrence on suurepärane ning juba ainuüksi tema pärast võiks seda filmi vaadata.

Ok, enne, kui lõpetan, pean veel mainima, et Lenni Kravitz ja Cinna? I had my doubts, aga see mees tegi vähese ekraanil oldud aja jooksul imelist tööd ja Cinnat (kui mu lemmik tegelast) oli suurepäraselt kujutatud ning mul ei jäänud suhu nö halba maiku, et just tema Cinnat kehastama valiti. Oleksin tahtnud, et Haymitch oleks rohkem ekraaniaega saanud, kuid stseenid, milles ta osales, olid kõik head.

I went to see “The Hunger Games“ last night and oh my, I’ve waited so long for it. About a year and a half. All the books were absolutely and outstandingly gread (well, maybe not the last one) and I honestly cannot wait for the sequel. The arena of the 75th annual Hunger Games is cooler and more interesting, plus we get to meed characters such as Finnick, Annie etc.

The movie was quite faithful, all the important scenes made it to the screen. I’ll try my best not to give away any spoilers, because I’ve read the books and seen the movie, so it’s hard to hold myself back, because they both contain so much information. Before reading the books I was a bit sceptical, but I can claim that I’ve not read anything that great after “To Kill a Mockingbird“ (and  few other books/series). It’s about the society’s evils and good sides, emotions, adventures. There’s even a small love triangle for those who can’t read a books or watch a movie without it. Suzanne Collins has created this world of the cruelty of humankind, while telling it trough tragic accidents and sadness, trough humor and sarcasm. If you’ve read the books, I’m pretty sure that the movie does not dissapoint, but there were times that I fel like it was rusher in order to make it from scene to scene, because it's such an intense book. It was good in my case that I read the books a while ago and if I'd read them before watching the movie, I would have been a little dissapointed, too, but you cannot excpect them to have all the little details from a book with 400 pages to be in a 1,5-hour movie, because the script is so short, so.. I think people should be a little more understaning.

So, about the movie. What bothered me the most was probably that some of it was made with a handcamera (okay, I don’t konw what’s it called in English, but yeah, I think you get the point) and the picture was moving and shaking all the time. Maybe it seemd a bit more realistic and faithful to the makers, but it’s really uncomfortable for the viewer to focus on the action while it all goes up-down, up-down etc. Not cool at all. Overall, as I said earlier, all the important scenes were more or less included and there wasn’t a moment I felt tired or uninterested. To a usual viewer who haven’t read the series (by the way, I read that THG made a record due to the presold tickets, which there were more than to any of the movies before, including the Twilight Saga) the ending must have been a bit unfinished, but for me it was excellent, I mean.. In the book we didn’t get to see what President Snow was like after he saw the winner made it to one’s district, but in the movie, it was perfect. It was clear that something must be done, because no one, no one!, crosses the Capitol and no deed like that stays unpunished.

Ms. Jennifer Lawrence  was.. Ugh.. I don’t even have the words for her. Amazing. Excellent. Believable. Gorgeous. Strong. I imagined Peeta as a tall guy, that’s why it was hilarious to watch that Josh Hutcherson is the same hight as Lawrence, but I mean, when it comes to personality, there couldn’t be anyone better to play our beloved Peeta Mellark. Liam Hemsworth did a great job as Gale Hawthorne, because we didn’t get to see him much in the first book, but the scenes he was in, Gale was perfect. Effie Trinket, Haymitch, Cinna,  Caesar Flickermani, Seneca Crane, Primrose Everdeen, Snow, Cato and Rue were all well-cast – all of them were believable and true to the books.

I actually cannot say anything else without spoiling all the important moments from the movie, but I’ll say as much that I really, really liked it and even if you haven’t read the books, I recommend you to see it. Now. The movie isn’t only about the games or about how poor Katniss’ district is and how wealthy and ridiculous Capitol is, it has a deeper meaning and everyone should find it themselves. Really, it was a good adaption and I’m looking forward to seeing what the sequel has to offer in the department of innovation and excitement. And, again, Jennifer Lawrence was exquisite and marvellous and the movie is worth seeing for her.

Very well, before I finish, I have to say that Lenni Kravits and Cinna? I had my doubts,  but this man this an amazing job and Cinna (as my favorite character) was portrayed perfectly and it didn’t leave a bad taste in my mouth (or so to speaks) that he was cast as Cinna. And I wish that Haymitch had gotten a little bit more screen time as he is one of the main characters, but the scenes he was in were great.