Kaane algne variant (Daemon ja Kat) |
Starting over sucks.
When we moved to West Virginia right before my senior year, I'd pretty much resigned myself to thick accents, dodgy internet access, and a whole lot of boring.... until I spotted my hot neighbor, with his looming height and eerie green eyes. Things were looking up.
And then he opened his mouth.
Daemon is infuriating. Arrogant. Stab-worthy. We do not get along. At all. But when a stranger attacks me and Daemon literally freezes time with a wave of his hand, well, something...unexpected happens.
The hot alien living next door marks me.
You heard me. Alien. Turns out Daemon and his sister have a galaxy of enemies wanting to steal their abilities, and Daemon's touch has me lit up like the Vegas Strip. The only way I'm getting out of this alive is by sticking close to Daemon until my alien mojo fades.
If I don't kill him first, that is.
Holy moley! Ma
pole kunagi sallinud sarja „The X-Files“ reklaami, eriti creepy on see muusika, mis taustaks kõlab. Tulnukad ei ole kunagi
mind huvitanud ja nendest lugemine pole ka kunagi kaalumisele tulnud. Vähemalt
nii oli see eelmise nädalani. Avastasin enda jaoks Ameerikast pärit kirjaniku Jennifer
L. Armentrouti, kelle noorteromaanide tagakaantel paiknevad tutvustused
kutsusid mind end lugema ja ütlen ausalt, et ma ei kahetse, et need raamatud
avasin ja lugemist alustasin.
Armentroutil on kaks sarja, üks räägib jumalate järglastest
ja selle sarja esimene raamat kannab pealkirja „Half-Blood“, teine kajastab aga
tulnukate temaatikat ja esimeseks teoseks on „Obsidian“. Lugesin viimast ja
olin positiivselt üllatunud.
Kat (pärisnimi on Katy, aga see tundub kuidagi lapselik, Kat
on palju naiselikum ja meenutab mulle Katherine Pierce’i telesarjast „The
Vampire Diaries“, kes on sexy as hell
ja kaval nagu rebane) kolib emaga Miamist väikelinna ja tema kõrvalmajas elavad
imeilusad kaksikud Daemon ja Dee. Tüdrukutest saavad parimad sõbrannad, aga
Daemon ei taha, et Kat Deega suhtleks ning üleüldse tundub Daemon väga
kahtlane. Aa, kas ma mainisin juba, et raamatus oleva kirjelduse järgi on
Daemon jumaliku väljanägemisega? Tumedate juustega, imeilusate roheliste
silmadega, laiaõlgne, maskuliinne ja mehine mees. Ainus, mis nö ideaalse
komplekti rikub, on tema crappy
iseloom. Kat ja Daemon nokivad üksteise kallal, mõlemad naudivad seda ja see
tekitab palju pingeid ja tärkavad ka tunded, mida mõlemad eitavad.
Teose uus edition ilmub varsti, kaanekujundus on veidi teistsugune, aga minu arvates isegi parem |
Igatahes, Dee ja Daemon on tulnukad. Ja Kat ei tea seda. Ta
ei tea ka, et seab ohtu nii nemad, teised nendesarnased ja ka iseenda. Lisaks
nn toredatele ja rahumeelsetele tulnukatele tegutsevad väikelinnas ka teist
liiki tulnukad, kes tahavad Daemoni ja Dee ning nende sõprade võimeid endale ja
seejärel nad kõik hukata. Tegelikult olen juba niigi palju öelnud, rohkem ei
saa rääkida, kuigi tahaksin. Lugu on väga-väga kaasahaarav ja mulle meeldisid
praktselt kõik tegelased. Kat ja Daemon ning nende tülitsemine, sarkasm ja külgetõmme
on naljakad ja samas elektriliselt põnevad.
Ootan kannatamatult teise osa ilmumist, 21. veebruaril ilmus „Obsidiani“ eellugu „Shadows“, mida
praegu on võimalik vist vaid e-raamatuna osta. Teos on kolme inimese
vaatenurgast: Dawson, Bethany ja Daemon. Soovitan enne „Obsidiani“ lugeda, sest
seal saate teada, kes on Dawson ja Bethany ning üldjuhul on ju targem lugeda
raamatuid ilmumise järjekorras. Järg peaks muidu ilmuma mais, aga tundub, et
kuupäev lükati edasi augustisse.
Muideks, Jennifer. L. Armentroutil on oma blogi, kuhu ta
postitab teasereid mõlemast sarjast +
veel nendest raamatutest, mida ta parajasti kirjutab. Lisaks avaldab ta
igasugust muud põnevat informatsiooni, soovitab raamatuid, korraldab võistlusi
ja üldse on lahe, et autor oma fännidega nii suhtleb. Vahel küsib ta ka fännide
arvamust ja kirjutab teiste inimeste vaatenurkadest vaadatuna stseene oma
raamatutest, näiteks on seal mõned stseenid Daemoni silmade läbi, samuti
Aideni vaatenurgast („Half-Blood“). Teine autor, kes oma fännidega nii suurel
määral suhtleb on Cassandra Clare („The Mortal Instruments“ & „Infernal
Devices“) ja mulle kui lugejale on see ainult meeltmööda. So check it out ;).
Hinne: 4/5.
Lugemisjärjekord:
- „Obsidian“
- „Onyx“ (august 2012)
- „Opal“ (2013)
Lisaks:
„Shadows“ – eellugu
No comments:
Post a Comment