The Iron Daughter

Half Summer faery princess, half human, Meghan has never fit in anywhere. Deserted by the Winter prince she thought loved her, she is prisoner to the Winter faery queen. As war looms between Summer and Winter, Meghan knows that the real danger comes from the Iron fey—ironbound faeries that only she and her absent prince have seen. But no one believes her.

Worse, Meghan's own fey powers have been cut off. She's stuck in Faery with only her wits for help. Trusting anyone would be foolish. Trusting a seeming traitor could be deadly. But even as she grows a backbone of iron, Meghan can't help but hear the whispers of longing in her all-too-human heart.

Meghani lugu pole veel kaugeltki läbi ja seiklused nii Ashi kui ka Puckiga ootavad ees. Mulle meeldis teise osa algus, kuna ma ei teadnud Winter Courtist eriti midagi, esimeses osas tutvustati peamiselt ju Summer Courti ja selle elanikke, seega oli see mõnus vaheldus. Nagu arvata on, siis Summer Courti haldjad on lõbusad, mängulised, rõõmsad, kiirgavat soojusest. Winter Courtis resideeruvad haldjad on aga nende täielikuks vastandiks: külmus, kalkus, üksteise ületrumpamine ja reetmine on neid iseloomustavateks märksõnadeks.

Kui Meghani võtab iga sekundiga üha rohkem uusi ja peadpööritavaid samme haldjate päästmiseks ning tüdruku elu ja probleeme ei saa võrrelda tavalise keskkoolitüdruku omaga, on hea teada, et vahelduseks saab Meghan ka normaalse teismelise elu nautida ja hetkekski unustada oma teekonna tähtsuse. Ballistseen oli lahe.

Grimalkin on mõnus kuju ja kuigi ta üritab näida ükskõiksena, on see vaid väline näitemäng, sest igaüks, kes seda sarja loeb, märkab, et Grim hoolib sellest, kuidas noore tütarlapse teekond lõppeb ja on nõus teda igati aitama. Tema ja Puck teevad raamatust väärt lugemise, sest nad ei ole kurjad, bad ass vennad, kes panevad tüdrukute südamed sulama, näidates välja enda südamlikumat ja helgemat poolt. Nad võitlevad „hea“ poole eest naljakas on lugeda, kuidas need kaks teesklevad, et nad vihkavad üksteist ja abistavad teineteist vaid olukorra sunnil, aga sisimas ei sooviks keegi nelikust (Meghan, Puck, Ash ja Grimalkin) kellegi teisega mööda seda teekonda sammuda.

Lanensidhe või mis iganes selle muusa nimi ka polnud, tüütas mind nii ära, et tahtsin raamatu lausa kinni lüüa. Yes, darling; of course, pet; bla bla bla.. Väsitav on lugeda kellestki, keda ma ei salliks silmaotsaski, sest ta on nii võlts ja enesekasu peal väljas, et lausa süda hakkab läikima. Vähemalt aitas ta Meghanit ja tüdruku sõpru.

Meeldis rohkem kui esimene osa, polnud nii palju uusi termineid ja kirjeldusi ning oli kergem ja tempokam lugemine.

Siin on üks trükist välja jäetud stseen.

Väljavõtted:

If this faery bitch wanted a fight, bring it on.

„Oh, look who’s talking. If you’re not an expert at screwing people over, I’ll eat my head“

...

This was as bad as refeering the frequent threat-fests between Puck and Ash. “Enough with the posturing and testosterone.“

...

“Hey, Rusty, why don’t you walk ahead of us, huh? I want your big ugly ass where I can see it.“

“How is Oberon these days? Still being henpecked by that basilisk of a wife?“

“Let’s get this party started.“

I laid my head on his chest and closed my eyes, content to touch him, to listen to his heartbeat. He sighed and rested his chin atop my head, and for a moment, neither of us spoke; we just swayed to the music.

Hinne: 3/5.

Lugemisjärjekord:

1. “The Iron King“
2. “The Iron Daughter“
3. “The Iron Queen“
4. “The Iron Knight“