Dreaming Awake

She fell for him in a nighttime world. But the time for dreaming is past—and the here-and-now can be just as fragile their love…

When Theia Alderson first encountered a mysterious, handsome boy in her dreams, she never imagined how finding Haden Black—and falling in love—could change her life. To save Haden, Theia sacrificed everything. And the dangerous bargain she made could have lasting repercussions.

Now Theia has returned to Serendipity Falls, and she finds herself struggling with the same deadly hungers that have tortured Haden. When students at their high school fall prey to a mysterious illness, Theia can’t help but wonder if Haden’s control is slipping—and how much longer she’ll have a grip on her own.

And still the nightmare realm of Under won’t let them go. Someone from Haden’s past is determined to destroy Theia from the inside out, starting with those closest to her, forcing Theia to choose between family and friends and a love that may have been doomed from the start…

Eeehh.. Kui kirjutada üks raamat, siis peab see olema piisavalt intensiivne, aga samas ei saa üle võlli keerata ning ei tohiks jätta liiga palju lahtisi otsi. Kui kirjutada mitu raamatut, siis kolm oleks vast optimaalne arv, öeldakse ju, et mida rohkem, seda uhkem, kuid näiteks kuue ja enama raamatu vältel võivad põnevus, intensiivsus ja loo mõte hääbuda, kaduda. Kuid kaks raamatut? Tõesti? Samuti, nagu ei tohiks kinkida kahte lille, ei tohiks kirjutada sarja ka kahest raamatust. Antud juhul on tegemist kaheraamatulise sarjaga ja juba seepärast tunnen end pettununa.

On kuidas on, sarja raamatud olid omanäolised ja huvitavad, originaalsetest ideedest tulvil. Tegelased on sellised, kellele saab kaasa ergutada, sest nende elud pole ideaalsed, kuid vastupidiselt sellele, nagu sageli ilukirjanduses juhtub, pole keegi neist jäädavalt katki. Donny on tüüpiline tüdruk, kes üritab näida karm ja ehitab enda ümber kilbi ning laseb sisse vaid väheseid. Ta kardab anda tükikest oma südamest, kartes haiget saada. Ame ei oska tunda end kuhugi kuuluvana, samuti on tal raskusi oma ande omandamisega, sest see käib kohati üle jõu. Theia on samuti üksik, sest ta isa on endasse sulgunud ja kui aus olla, siis elu Theia kodus on justkui külalistemajas või hotellis. Puudub soojus, hellus ja armastus. Need kolm eelmainitud näitsikut leiavad oma muredele lahendust üksteise najale toetudes ja teineteiselt lohutust otsides. Ka poistega on emotsionaalselt kerge samastuda ja neile kaasa  tunda, ergutada.

Sarja teine ja ühtlasi ka viimane osa (kuigi, lugesin autori internetipõhiselt kodulehelt, et hetkel pole plaani sarja jätkata, kuid võib-olla tuleb Hayesil tahtmine tegelaste juurde naaseda ning ta tunneb, et Ame’i lugu vajaks rohkem avastamist ja uurimist) oli veelgi süngem ja lugu liikus üsna kiiresti. Mulle tundus kohe, et Mike’iga on midagi valesti, aga kindlasti ei kujutanud ma ette, et Ame selle põhjustanud oli. Samuti olin kindel, et Mara tuleb kätte maksma ja sündmuste kulg võtab pöörde veelgi halvema poole.

Raamatu lõpp röövis ühe peategelase elu ja kuna mõlemad kirjateosed olid üpriski sünged, oli oodata, et keegi tähtsatest ja armsatest hukkub. Lootsin, et hingekella lüüakse kellelegi teisele, seetõttu oli just selle tegelase surm üsna šokeeriv, kurb ja pahameelt tekitav. Teose lõpp jäi üpriski lahtiseks, sellepärast olingi pettunud, kuna kuigi kujutlusvõimele jäi üsna palju ruumi ja kuna kogu raamatu vältel liiguti kulminatsiooni poole, mis oli üsnagi vältimatu, siis pärast tipphetke tuli justkui liiga suur pingelangus ja .. Hästi, lähen liiga keeruliseks. Ma olin pettunud lõpuga, sest kõik tundus kuidagi liiga lihtne. Nad oleksid pidanud olema rohkem endast väljas, sest kõik neist kaotasid hea sõbra, meeleolu oli kuidagi liiga  rõõmus, kuid jah, leina oli tunda küll. Võib-olla oli viga autoris, kes oleks pidanud lõpu kuidagi paremini lahendama. Ja ma usun, et suur roll on sellel, et sari on vaid kaheraamatuline ja lahti jäänud otsi oleks võinud näiteks Ame’i vaatenurgast kinni siduda.

Kui lõpp välja arvata, siis oli see lühike sari suhteliselt huvitav ja omapärane, piisavalt sünge vahelduvate päikesekiirtega.

Hinne: 3/5.

Lugemisjärjekord:

1. “Falling Under“
2. “Dreaming Awake“