 |
| Sarja kaanekujundused on minu meelest üpriski lahedad. |
Hämmastunud Clary võimetest neid näha, seletavad mõrvarid, et nad on Shadowhunterid: salajane hõim sõdalasi, kes võitlevad deemonitega. 24 tunni jooksul kaob Clary ema ja ta ise peaaegu et tapetakse groteskse deemoni poolt.
Aga miks peaks deemonid temast, tavalisest inimesest nagu Clary, ja tema emast huvitatud olema? Ja miks Clary järsku Nägi? Shadowhunterid tahavad seda samuti teada..
Üldse ei tundunud minulik, aga kuna olin teised pooleli olevad raamatud juba läbi lugenud ja miskit uut silmapiiril ei leidunud, siis polnud ka midagi kaotada, arvestades, et igal pool – tumblr, facebook, youtube, blogspotid ja kõik muud võimalikud kohad – oli TMI („The Mortal Instruments“) reviewsid, soovitusi jms. Juba esimesest peatükist alates kaasahaarav ja väga kiiretempoline! Lahe, et tegevus toimub erinevatest vaatenurkadest. Mitte päris stiefvaterlik stiil, ent igas peatükis toimub tegevus kellegi vaatevinklist, ning vahel isegi mitme tegelase silmade läbi ühe peatüki vältel, ja peaaegu igale (rohkem) tähtsamale tegelasele on omistatud leheküljed, kus tegevusliin toimub tema silmade läbi. Enamik keskendub siiski kolmele peategelasele: Clary, Jace, Simon.
Arvasin algul, et see pole absoluutselt minu maitsele, liiga supernatural, aga lugu haaras mind esimesest hetkest endasse. Tänapäevalik. Tegevus toimub New Yorgis (vähemalt esimeses raamatus). Kerge ja huvitav oli lugeda.
Väga palju eritüübilisi karaktereid ja arvan, et igaüks leiab sarjast kellegi, kes annab edasi tema emotsioone, mõttemaailma ja käitumisviisi. Enamik tegelastest on mitmetahulised, probleemsed noored, kes otsivad kogu selle segaduse vältel iseennast. Igaüks neist kasvab ja areneb, mõni juba esimese raamatu jooksul. Lisaks esineb tähtsaid tegelasi ka vanematest põlvkondadest, neilgi on omad mured ja piinad, mille eest nad põgeneda üritavad ja mida nad heastada proovivad. Kuna olen juba kõik (ilmunud) 4 tk läbi lugenud, siis on raske kirjutada nii, et ma liigselt vihjeid ära ei anna, kuid annan endast parima, et mitte spoilida.
Mulle meeldis Cassandra Clare’i raamatutes see, et nn Shadowworld on tegelikult täiesti avastamata (vähemalt minu jaoks). Shadowhunterid on teisisõnu nefilimid ja paljudes teistes teostes kujutatakse nefilimeid just langenud inglite, kes on inglite soosingu kaotanud, järeltulijatena, ent Clare’i sarja(de)s on nad just inglite poolt nö õnnistatud ja seepärast on nad inimkonna kaitsjad. Huvitav on ka asjaolu, et enne lahingusse minekut katavad nad end erinevate ruunidega, mis (näiteks) panevad neid kiiremini jooksma, teevad vastupidavamaks jne. Tavainimesele ja ka Downworlderile (vampiirid, hundid, haldjad, warlockid (mulle ei meenu nende eestikeelne nimetus hetkel)) on need surmavad, samtu võivad ruunid Shadowhunteri hulluks ajada, kui esimesed ruunid kirjutatakse nahale liiga noorelt, üldjuhul on vanusepiiriks 12. Mulle meeldis teose puhul selle maailma originaalsus (kordan, mina pole varem midagi sellist lugenud, võib-olla on keegi enne juba taoliselt kirjutanud) ja fantaasiarikkus, millega Clare Shadowhuntereid ja neid ümbritsevat kirjeldab. Kui aus olla, siis igasuguseid Forsakeneid ja deemoneid ei suutnud ma ette kujutada, aga sellegipoolest oli üpriski põnev lugeda.
Tegevusliine on suhteliselt raske ette aimata. Vihkan, kui juba poole teose läbimisel aiman, mis lõpus juhtub ja kõik lähebki täpselt nii, nagu arvasin. See, miks Clary ja Jace ei saa koos olla oli suhteliselt šokeeriv, kurb ja dramaatiline. Mingil määral meenutas „Citi of Bones“ mulle Agatha Christie detektiiviromaane, sest neid lugedes kahtlustan alati kõiki, kuid mõned tegelased tunduvad nii süütud ja no kohe kuidagi ei taha uskuda, et nad suudaksid külmaverelise mõrva sooritada. Lõpuks selgub ikka ja jälle, et just need, kelle saab kindlasti välistada, on tegelikult hoopiski 100% süüdi. Miks just Christie ja Clare’i võrdlus? Sest Cassie Clare’i lugu kulges samuti ootamatuid radu pidi ja süžeepöördeid oli raske ette ennustada. Isegi, kui aimasin mõningaid ette, siis motiivid nende taga olid hoopis teised kui need, mida arvasin olevat.
Mulle meeldisid väga Clary, Jace, Luke, Isabelle ja Magnus. Ok, võib-olla mind häirib veidi, et pidevalt on peategelased young-adult raamatutes 16aastased, aga samas välismaal on inimesed ka vast veidi küpsemad, vähemalt suurlinnade elanikud ja võib-olla pole nad nii naiivsed ning on pidanud kiiresti suureks kasvama. Siiski, mõnikord tundub ebareaalne, et 16aastased suudavad maailma nii mõista või siis tunduvad nad kuidagi väga lapsikud. Igal juhul, Clary on isepäine ja hoolib oma lähedastest ning ei reedaks ega jätaks kunagi kedagi hätta, ta on hea sõber. Jace jällegi on mingil määral samasugune, ent kui Clary laseb inimesi endale ligi, siis Jace ei suuda seda teha ning tema sarkasm, viha on just sellest tingitud. Luke on südamlik, hea ja abivalmis, ta hoolib Clary’st kui enda tütrest ja mulle meeldis lugeda tema ja Clarissa vahelisest isa-tütre suhtest. Isabelle – mmmm.. Kogu teose vältel tundus ta vahel kui jääkuninganna, ent mõnikord jällegi kui Clary parim sõbranna. Ma ei oskagi tuua välja kindlat põhjust, miks ta mulle nii väga meeldib, aga temas on midagi, mis tõmbab kui magnet enda ligi ja temast õhkub autoriteeti. Mida rohkem lugesin, seda enam Isabelle Lightwood mulle meeldis. Magnus Bane. The High Warlock of Brooklyn. Tõenäoliselt minu lemmiktegelane. Vaimukas, omapärane, tark, hooliv, heasüdamlik (kuigi jah, pean tunnistama, et algul nii ei tundu ja ta teeb kõike teatud põhjustel, kuid olen lugenud kõik seni ilmunud 4 „The Mortal Instruments“ sarja raamatut läbi, lisaks ka mõlemad ilmunud „The Infernal Devices“ teosed ja igaühes neist figureerib ka Magnus ning tean temast juba nii mõndagi, seetõttu võin väita, et ta on heasüdamlik ja hooliv). Ma ei suuda sõnadesse panna, mida tunnen, kui tema kohta loen, sest ta lihtsalt on liiga lahe kuju, et eksisteerida. Kusjuures olen uurinud Cassie Clare’i kodulehte ja ka muid infoallikaid ning tundub, et Magnuse fanbase on päris suur. Mulle ta meeldib ja mul poleks midagi selle vastu, kui Clare otsustaks kunagi Magnusest eraldi raamatu/sarja kirjutada.
Simonist nii palju, et järgedes hakkas ta mulle üha enam ja enam meeldima, aga esimeses osas käis ta vahel lihtsalt närvidele, kuigi ka temal oli säravaid momente.
Lisan veel mõned värvikamad katkendid (ilma olulisi spoilereid anmata) ja ka Jace’i vaatevinklist kirjutatud kasvuhoone stseeni. P.S. Vabandust, et need on ingliskeelsed, raamatud pole eestikeelsena ilmunud ja ma ei viitsi neid ümber tõlkida, pealegi, mõnikord võib midagi olulist või naljakat ka tõlkes kaduma minna.
“Do you remembr back at the hotel when you promised that if we lived, you’d get dressed up in a nurse’s outfit and give me a sponge bath?“
“Actually, I think you misheard,“ Clari said. “It was Simon who promised you the sponge bath.“
Jace looked involuntarily over at Simon, who smiled at him widely. “As soon as I’m back on my feet, handsome.“
“Hello’ is girly,“ he informed her. “Real men are terse. Laconic.“
“So the more manly you are, the less you say?“
“Right.“
Jace said, “Unfortunately, Lady of the Haven, my one true love remains myself.“
“At least,“ she said, “you don’t have to worry about rejection, Jace Wayland.“
“Not necessarily. I turn myself down occasionally, just to keep it interesting.“
“So when the moon’s only partly full, you only feel a little wolfy?“ Clary asked.
“You could say that“
“Well, you can go ahead and hang your head out of the car window if you feel like it.“
“I’m a werewolf, not a golden retriever.“
Hästi, siin on kasvuhoone stseen Jace’i vaatevinklist, mille Clare hiljuti kirjutas.
Hinne: 5/5.
Lugemisjärjekord:
- City of Bones
- City of Ashes
- City of Glass
- City of Fallen Angels
- City of Lost Souls (08.05.2012)
- City of Heavenly Fire (2013)
Ma ei leidnud ühtegi usutavat treilerit ja raamatule endale pole Cassie Clare’i production teami poolt ühtegi ka tehtud. Seega ma ei lisa ühtegi, kes tahab, võib ise youtube’ist või muudest infokanalitest uurida. Aga nii palju veel, et filmiprojekt on juba käima lükatud ja seni on castitud Lily Collins (Clary) ja Jamie Campbell Bower (Jace).
No comments:
Post a Comment