City of Glass

Et päästa oma ema elu, peab Clary minema Klaasi linna, Shadowhunterite esiisade koju, hoolimata, et loata linna sisenmine on seadusega keelatud ning keelust üle astumine tähendab surma. Mis veel hullem, Jace ei taha Clary't sinna ja tema parim sõber, Simon, on Shadowhunterite, kes on hämmingus päevavalguse käes seisvast vampiirist, poolt vangistatud.

Clary uurib oma perekonna minevikku ja kohtub Shadowhunteri Sebastianiga, kes teda aitab. Kui Valentine kogub jõudu, et allutada kõik Shadowhunterid igaveseks, on nende ainus võimalus astuda liitu kauaaegsete vaenlastega. Kuid kas Downworlderid ja Shadowhunterid suudavad oma viha hetkeks kõrvale panna ja koos töötada? Kui Jace mõistab, kui paljuga on ta valmis Clary nimel riskima, siis kas samal ajal suudab Clarissa päästa valla oma võimed, et päästa Klaasi linn, ükskõik mis hinnaga?

„The Mortal Instruments“ sarja kolmas osa oli parem kui teine ja minu arvates võrdväärne esimesega. Kõige enam meeldis mulle Luke’i ja Clarissa vaheline isa-tütre suhe, mis sest, et nad pole vereliini kaudu sugulased. Luke on Clary isa, sest ta on tüdruku üles kasvatanud ja hoolitsenud tema ema ja tüdruku enda eest. Lucian on alati Clary kõrval ja armastab teda kui oma tütart. See oli kohati sünges loos üks heledamaid valguskiiri ja nende kahe võitlust kõige nimel, mida nad armastavad, oli lausa rõõm lugeda.
Idris. Vahel kujutasin endale tõesti ette muinasjutumaad, mõnikord ilmusid mu suletud silmade ette pildid filmist „Charlie ja šokolaadivabrik“ ning muinasjutust „Hans ja Grete“ (maiustustest ehitatud maja). Olin veidi pettunud, et see polnud nii kaunis, kuid mulle siiski meeldis nö kaasaja tehnikast puutumatuna kujutatud saladuslik maailm.
Heh, teadsin kohe, kes Simoni kongikaaslane on. Veidi kahju oli temast, aga samas oli ta liiga suur argpüks ja mingil määral oli tema saatus talle ka paras palk.
Jälle: Magnus. Temast ei saa küllalt!
Sarja kolmas raamat liigutas mind väga. Kõige enam läks mulle südamesse viis, kuidas ühis vaenlase nimel suudeti erimeelsused seljatada ja koos võidelda. Kuidas see lause nüüd ongi.. Minu vaenlase vaenlased on minu liitlased/sõbrad? Tuleb nii välja.
Lightwoodide lugu liigitas mind isegi pisarateni, mitte keegi ei vääri sellist ebaõnne, traumat. Ma oleks tahtnud raamatu sisse pugeda ja kõiki perekonnaliikmeid, kaasaarvatud Jace’i kallistada ja nende valu ära võtta. Isabelle’ist on kõige rohkem kahju.
Lisaks traumadele, kurbusele ja sõjale, oli see raamat ka väga kirglik ja seda sõna igas mõistes. Ootasin midagi sellist, mis juhtus Waylandide maja juures, väga pikka aega ja olin rohkem kui rõõmus selle toimumise üle.
Cassie kirjutas ka selle raamatu ühe armastatuima stseeni, Manor House scene'i, hiljem Jace’i vaatenurgast. Lisaks on võimalik lugeda Jace'i kirja Claryle (ilmus mõningate trükitud eksemplaridega), mida raamatus ei avaldata. Katkendeid teosest:


"But you’ve never druk fresh blood. Have you? Well, aside from mine, of course,“ Jace said. "And I’m sure my blood is fan-tastic.“
Simon set the empty flask down on the arm of the chair by the bed. "There’s something very wrong with you,“ he said. "Mentally, I mean.“

"And quit baring your fangs at me. It’s making me nervous.“
"Good,“ Simon said. „If you want to know why, it’s because you smell like blood.“
"It’s my cologne. Eau de Recent Injury.“ Jace raised his left hand.


Raamatu treiler. Hinne: 5/5.

P.S. See link ei ole raamatu treiler, video on Jace'ist ja Clary'st ning Jace'i kirjast Clarissale. Filmis peaksid neid kahte kehastama Jamie Campbell Bower ja Lily Collins ning seetõttu on see video üsna hea. Lisaks on Sia laul, mis taustaks kõlab, lihtsalt imeline!


Lugemisjärjekord:

1. "City of Bones"
2. "City of Ashes"
3. "City of Glass"
4. "City of Fallen Angels"
5. "City of Lost Souls"
6. "City of Heavenly Fire"